Minu leitud kiile. Siin avaldatu on minu originaalne algmaterjal. Ühtegi kiili pole kinni võetud ega surmatud, vaadeldud ja pildistatud on neid nende oma valitud kohtades. Mitu siin esitatud liiki on avaldatud esmatäheldused Tallinna piirkonnas. Ma ei pea vajalikuks täpset eestikeelset teaduslikku nomenklatuuri ja segadust ümbernimetamistega. Nagu näha, ei jälgi sageli eestikeelsed perekonnanimed ladinakeelseid. Minu meelest võiksid jääda paika senised liiginimed kui rahvapärased nimetused, täppisnimedena käibivad niikuinii ladinakeelsed. Huvitun endiselt muust infost meie vähemarvukate kiilide leviku ja leidude kohta.

End kivil soojendavad loigukiilid nädal enne esimest lumesadu. Prangli, 2002.
Darters warming itself a week before first snow.

Harilik loigukiil (Sympetrum vulgatum, isane) soojendab end meelsasti käelabal.

Vilgas puna-loigukiil Sympetrum sanguineum on meie kõige punasem kiil. Tallinn, august 2009.

Isane punaliidrik (Pyrrhosoma nymphula), meie teine punaseimatest kiilidest. Tallinn, 2009.

Tumekõrsik (Lestes dryas). Harjumaa, 2009.

Luhakõrsik (Lestes sponsa). Tallinn, 2009.

Isane punasilm-liidrik Erythromma najas. Tallinn, 2009.

Emane ja isane säärikliidrik (Platycnemis pennipes). Tallinn, kevad 2008.

Säärikliidrikud (Platycnemis pennipes) paarikaupa munemas: raske töö teevad ära emased, kandes kaelal püsti olevaid isaseid.

Isane sadulliidrik (Coenagrion puella). Tallinn, 2009.

Tavalise seenliidriku (Enallagma cyathigerum) rohekaskollane emane. Tallinn, 2009.

Noor isane pronkskõrsik (Sympecma paedisca). Tallinn, augusti keskel 2007.

Eakas isane pronkskõrsik (Sympecma paedisca) mai lõpul, täie aktiivsuse värvingus. Tallinn, 2008.

Isane Coenagrion armatum, ainus tabatud isend Tallinnast. Mai lõpp, 2008.

Isased Ischnura elegans ja Coenagrion pulchellum. Tallinn, 2009.

Seni ebaselge määratlusega, arvatavasti noor emane Ischnura elegans. Tallinn, juuni 2009.

Suure pigiliidriku violetne vorm Ischnura elegans f.violacea. Tallinn, 2009.

Põhjaliidrik (Coenagrion johanssoni,emane) on meie teiseks väikseim kiil. Tallinn, 2009.

Isane põhjaliidrik (Coenagrion johanssoni) siinsest värskeltleitud elujõulisest väikesest asurkonnast. Tallinn, 2009.

Suur-pigiliidrik (Ischnura elegans) söömas noort liidrikku. Tallinn, 2008.

Emane Sympetrum striolatum.  2007.

Isane hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis). Liigi põhjapoolseimad fikseeritud elupaigad Eestis.

Noor isane hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis) autori käel.

Emane hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis) istus käele umbes viisteist korda uuesti, püüdes vahepeal kinni autorit tüütama tulnud kaks sääske ja süües need käel ära poole minutiga.

Hännak-rabakiili haruldaseks peetud vormid Leucorrhinia caudalis f. ornata Brittinger emased.
Leucorrhinia caudalis f. ornata `s  are presumably 1/4 females, at least in my observing sites. Tallinn, 2008 - 2009.

Üleval autori käel valgelaup-rabakiilipreili (Leucorrhinia albifrons) kohvipruunide tiibadega vorm, all isane. 2007.
 

Valgete tagakehajätketega noor emane arvatavasti väike-rabakiil (Leucorrhinia dubia ?). Tallinn, 2009.

 
 

Noored suur-rabakiilid (Leucorrhinia pectoralis), emane ja isane.

Täisealine isane suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis). Harjumaa, 2008.

Punakal rabakiilil (Leucorrhinia rubicunda) leidub kuldpruunide tiibadega vorme. Üldiselt paistavad emased jagunevat punanevasse ja mittepunanevasse vormi. Tallinn, 2009.
 
 

Emane triip-vesikiil (Libellula fulva), tugevasti tumenenud tiivaotstega isend. Tartumaa, 2010.
 
 

Lapik-vesikiili (Libellula depressa) noorpaar. Tallinn, 2009.

Eakas lapik-vesikiiliproua (Libellula depressa) omandab isasele omase värvingu. Augusti lõpp, Harjumaa, 2008.
 

Pruunide tiivatäpitaguste laikudega emane vesikiili Libellula quadrimaculata f. praenubila pead pööramas ja suurte keskmiste tiivalaikuega praenubila vorm. Talinn ja Harjumaa, 2008.

Noor kuldkollane isane Libellula quadrimaculata suurenenud vaid keskmiste tiivalaikudega teisend.

Emane näps-jõgihobu (Onychogomphus forcipatus) ülelendavat putukat vaatamas. Ainus seni minu tabatud isend Harjumaalt. August, 2009.

Üks esimesi kevadel ilmuvaid on harilik hiilgekiil (Cordulia aenea, noor isane).
 
 

Emane põhja-hiilgekiil Somatochlora arctica. Raplamaa, 2010.
 
 

Noor emane läik-hiilgekiil Somatochlora metallica on suur ja elegantne lagendiku kohal rahulikult tiirutav kuldpruuni tooniga tiibadega kiil.
 

Metsalagendike kohal armastab eriti tiirutada mitte vähem elegantne kollatähn-hiilgekiil (Somatochlora flavomaculata).
 
 

Kuningkiil Anax imperator on kinni püüdnud hariliku vesikiili Libellula quadrimaculata, olles putukate seas tippkiskja. Väike asurkond (>5 nähtud isendi) Raplamaal, 2010..
 
 

Tondihobu Aeshna isoceles on hiljuti Eestist leitud uus liik. Arvatavasti levimas põhja poole. Rikkalik asurkond (>10 nähtud isendi) Tartumaal, 2010.
 
 

Emane ja isane rohe-tondihobu (Aeshna viridis) väikesest asurkonnast kõrvalises loodusnurgakeses Tallinna külje all, ühtlasi ka liigi esmafikseeritud elupaigast Põhja-Eestis. A. cyaneast eristab kaugvaatluses kogenud vaatleja nad ära eriti heleda tonaalsuse poolest: emase silmad on rohekaskollased, isase omad helesinised. Vastupidiselt levinud väidetele täheldasin aktiivset munemist ja muud tegevust palju just päevaajal. Pildil vanaduspuhkusel, võimalik, et viimane emane septembri alguses aastal 2007 ja samas eas isane aastal 2008.

Eelmisega sarnaneb üks meie tavalisemaid metsa-tondihobu (Aeshna cyanea). Harjumaa, august 2009.

Aeshna juncea on kosinud Aeshna cyanea`t. Pikemat suhet takistas saatuslik heinaleht haaratsi vahel. September, 2009.

Väike tondihobu (Brachytron pratense, isane ja emane) on suurim kevadistest kiilidest. Levinud kiil Tallinna ümbruses, on maias teiste kiilide peale. Tallinn, 2009.

Brachytron püüdis kinni tema lähedal lehel istunud hännak-rabakiili, hüpates talle lennult peale.
 
 

Sügis-tondihobu (Aeshna mixta, emane ja isane). Vähearvukas, aga levinud.
 

Isane soo-tondihobu (Aeshna juncea) vasakul ja seni ebaselge liigi emane (arvatavasti soo-th., laikude sinine värv tekitab küsimusi) peatuspuul end soojendamas jaheda septembriõhtu (2007) päikesepaistel. Sarnane hetk samast (vaid teine puu) oktoobri algusest 2008:

Sarnane ebaselge siniselaiguline tondihobu teisest leiukohast. Tallinn, august 2009.

Soo-tondihobu (Aeshna juncea) tavaliselt kohatavas värvingus. Oktoobri algus, 2008.
 
 

Isane raba-tondihobu (Aeshna subarctica elisabethae) silmi pesemas ja emane soojendamas. August 2009 ja oktoober 2008.
 

Vastkoorunud kakslaik-kiil (Epitheca bimaculata). Vastsed ronivad veepiirist isegi 7 meetri kaugusele (ka Cordulia aenea), mis nõuab veekogu kaldal liikumisel ettevaatlikkust. Antud leid tingib vajaduse muuta kiili Euroopa levikukaarti. 2008.

Noor emane kakslaik-kiil (Epitheca bimaculata). Välimuselt sarnane vesikiiliga, kuid vanade isendite rohelised silmad viitavad sugulusele hiilgekiilidele.
 
 

Minu Tallinnas ja lähiümbruses 2007 - 2008 leitud kiilide nimekiri:
My spotted dragonflies and damseflies in Tallinn and neighbourhood in 2007 - 2008:

*   Ülejäänud leitud, aga määramata liigid puuduvad siit nimekirjast. Küsimärgiga on tõenäolised kandidaadid kaugvaatlustega või raskesti määratavad. Raskesti määratavad haruldased hübriidid, alamliigid või vormid pole eristatud.
**  Ilmselt sama väiksema veekogu mõjusfääris olevad on loetud samaks leiukohaks.
*** Ligikaudne nähtud isendite arv kõigis elupaikades.
x  Vaadeldud loendamata. Observed but not counted.
Nimekiri täieneb vastavalt vaatluste tulemustele.

Kasutatud allikad:
Used Sources:
Mati Martin, Jaan Luig, Janika Ruusmaa, Mikk Heidermaa, Eesti putukate levikuatlas. Kiililised - Odonata. Eesti Loodusfoto - Tartu, 2008.
Janika Ruusmaa, Jaan Luig, Eesti Loodus 11/2003 ja Eesti Loodus 2/2005,
Vikipeedia Eesti kiilide nimestik.
www.korento.net (Sami Karjalainen)
www.sudenkorento.fi
odonata.eu

Veel on vabu kohti: harilik sinikiil (Orthetrum cancellatum). Muhumaa, 2002.

©  Hermes Sarapuu.